23. aprill 2012. Tallinna Lennart Meri lennujaam (TLN)
Kaalume pikalt, kas lennata otse Gironasse ja sealt rendiautoga allapoole liikuda, või kahe lennuga (läbi Manchesteri) Valenciasse, mis on lõunarannikule oluliselt lähemal. Valime teise variandi ja esmaspäeva hommikul oleme lennujaamas valmis.
Mõlemaid lende opereerib Ryanair ja tuleb (taas - 2006 nov. lendasime Valenciast Londonisse Ryanairiga) kiitvaid sõnu öelda. Asjaajamine korrektne, lennukid puhtad, mõlemad lennud väljusid täpselt (lend Tallinnast isegi varem), lend Valenciasse saabus 20min graafikust ees.
Seltskond Inglismaa suunal on lõbus ja õllene, vaat et isegi jalgpallifänne meenutav. Hoolimata rohkest manustamisest on ülev meeleolu siiski viisakas ja kõigia arvestav.
Manchesteris oli aega parajaks teha 5 tundi - veidi vähe korralikuks linnakülastamiseks, kuid piisavalt väikeseks jalutuskäiguks. Vihma tibab, sooja 12c, kolan lennujaama ümbruses täpselt kaks tundi ja klõpsin rohetavast kevadealgusest vananenud mobiiltelefoniga pilte teha.
Tagasi terminalis võtame värskenduseks suure tassi latte't ja ootame rahulikult enda teist lendu. Jõuan veel postkaardi saata ja veidi terminalidevahelistes tunnelites kolada (liikuvad teed - korralik atraktsioon ida-Euroopa juhmturistile).
Valencia suunalisel lennul on pruunisilmseid kodanikke kaugelt rohkem kui eelmisel. Esimene vahejuhtum, mis tavalist lennurutiini veidi rikub, on väike Hispaania kodanik, kes on end kaelani täis lasknud. Mähkmevahetusprotsessi ajal võiks suure tõenäosusega õppida rikkalikult mitmekeelseid vägisõnu, väheseid tuttavamaid mille mõistus registreerib, on pärit meie suure idanaabri juurest.
Väljudes lastakse väike kangelane üksmeelselt esimesena väljuda - hoolimata mõningasest õhureostusest on ta lennu lõppedes kõigi südamed võitnud.
Maandumine Valencias on veidi närvilisem kui Manchesteris (tuulekeerised merelt), seega juubeldamine peale maandumist on veidi elavam kui Inglismaal.
Ilm soe, 19c, ootame koos väsinud inglase ja sooja lõunamaatuulega tühjas parklas mikrobussi, mis meid rendiautode juurde peaks viima. Kuna lend varanes, võtame kõne firmasse ja õige pea saabub sportliku sõidustiiliga aafriklane meid peale noppima. Inglise keelt räägib nii kümne sõna ringis, kuid millal varem on suhtlemata jäänud - viiped, joonised õhus ja erinevat sorti häälitsused aitavad alati.
Signatuur alla ja rendiauto on käes. Täiskasko (utoopilise viiekümne miljoni euro peale) ja sõit võib alata. Masinaks 1400km sõitnud Peugeot 308 eHDI (1.6 81kw).
93km sõitu ja oleme esimeses öömajas - Finca Los Pinos, Gandia lähedal Rotovas. Tund on hiline, kesköö, niisiis peale viisakuste vahetamist unne. Salvestan veel telefoniga veidi konnade krooksumist (esimest korda näen jões vett jooksmas, seega kohal on ka konnad ja mitmesugused veelinnud).
Esimese päeva (õhtu) läbisõit (punane joon). Valencia lennujaamast Rotova'sse. (93km)
No comments:
Post a Comment